Oktoober 2008


03.10.2008 avaldas Delfi Ilmar Tomuski arvamusloo Ei räägi eesti keelt ja kõik. Artikli autor räägib Keeleinspektsiooni järelevalve praktikale toetudes, et mitte alati ei ole probleem selles, et teenindaja ei oska piisavalt eesti keelt. Kauplustes leidub hulgaliselt ka selliseid töötajaid, kes oskavad eesti keelt, kuid ei räägi seda põhimõtteliselt. Samuti kohtab kaubanduses ja teeninduses töötajaid, kellel puudub elementaarnegi teeninduskultuur.

07.10.2008 Postimees kirjutab, et keeleinspektorid saatsid eksamile üle 90 Tallinna lasteaedade ja Narva koolide õpetaja, kes ei oska piisavalt eesti keelt.

08.10.2008 avaldas MK-Estonia peatoimetaja Pavel Ivanovi artikli pealkirja all Nii tahaks öelda... Kirjutise lõpus autor ütlebki: minge p...sse! Sellise emotsionaalse puhangu on temas tekitanud Keeleinspektsioon, kes avaldas oma kontrolli tulemused vene õppekeelega koolide ja lasteaedade õpetajate eesti keele oskuse kohta.

15.10.2008 MK-Estonias ilmus Jelena Sinkina pikem lugu keeleinspektorite tööst. Sissejuhatuseks väidab autor, et venekeelsed organisatsioonid (tekstist ei selgu, millised nimelt) on Keeleinspektsiooni tegevust pidevalt kritiseerinud ning ajalehepealkirjad kirendavad teadetest keeleoskamatuse pärast vallandatud spetsialistide kohta. Nende väidete illustreerimiseks tutvustatakse lugejate kirju, milles viimased jutustavad värve kokku hoidmata oma tulemusetuks jäänud keeleõppekursustest, nende kõrgest hinnast ja kehvast metoodikast, viletsatest keelekursustest; sellestki, kui vähe neil eesti keelt vaja läheb ja kui palju pingeid tekitab kohtumine keeleinspektoriga.
Samas numbris on avaldatud Ilmar Tomuski kommentaar sellele artiklile, milles väljendatakse imestust päevast päeva õpilaste teadmisi kontrollivate õpetajate eksamihirmu üle ning meenutatakse, et eksami eduka sooritamise korral hüvitab riik keeleõppekursuste tasu kuni 6000 krooni ulatuses.

16.10.2008 Postimees Online kirjutab TV3-le viidates, et osade Tallinna korteriühistute koosolekutel eesti keelt ei arvestata.
„Ühistu koosolekud toimuvad kõik vene keeles. Põhjuseks tuuakse, et enamus on venelased ning et eesti keelt ei pea rääkima, sest eestlased saavad sellest ise niikuinii aru,“ rääkis vene keelt mittemõistev Heli TV3 „Seitsmestele uudistele“.
Probleemi kommenteerib Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, kelle sõnul tuleks venekeelsest asjaajamisest koheselt teavitada Keeleinspektsiooni, kellel on riiklikke sunnivahendeid kasutades võimalik mõjutada ühistuid ka eestikeelset teavet jagama.

18.10.2008 Põhjarannik avaldas usutluse Ilmar Tomuskiga. Juttu tehakse käesoleva aasta 1. juulil jõustunud uutest eesti keele valdamise ja kasutamise nõuetest ning peamistest probleemidest keelenõuete täitmisel.

24.10.2008 Den za Dnjomis kirjutab Marianna Tarassenko pealkirja all «Тере, леxм, са олед хайге!» üleminekust Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetele ja uutest eesti keele oskuse tasemete ning eksamikorraldusest. Kuigi tasemeid on kuus ja süsteem keeruline, saab eksameid teha ainult neljal tasemel. Autori arvates on see kõigi venelaste suhtes erakordselt ebaõiglane ning  sellega tahetakse märku anda, et  ammu oleks aeg oma lapsed eesti kooli panna, sest see vabastaks nad tulevikus eesti keele eksamist. Halb olevat see, et ka eesti koolis ei pruugi vene laps C2-tasemel keeleoskust saada ning seetõttu  olevat oodata selliste ametikohtade loetelu koostamist, kus nõutakse C2-tasemel keeleoskust, millel aga eksamit ei korraldata. Ainus, mis uute keelenõuete juures autori meelt rõõmustab, on see, et lõpuks ometi nõutakse ka loomaarstidelt eesti keele oskust.

27.10.2008 Postimees annab teada, et Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov täitis Keeleinspektsiooni ettekirjutuse ning vabastas eesti keelt mittevaldavad koolijuhid ametist. Praegu on ametisse määratud kohusetäitjad, üheksa kuu jooksul kuulutatakse välja konkurss uute direktorite leidmiseks.

28.10.2008 Postimees kirjutab, et Keeleinspektsiooni järelkontrolli tulemusena selgus, et Narva Kreenholmi gümnaasiumi 36 töötajast, kes said 2006. aastal ettekirjutuse sooritada eesti keele eksam, polnud seda keegi nõutaval tasemel teinud. 25 inimesele määrati hoiatus- või rahatrahv.

29.10.2008 Postimehe lisaleht Kinnisvara ja Ehitus avaldas Eesti Korteriühistute Liidu juharisti Margus Saulepi kirjutise Umbkeelne juhatuse liige võib korteriühistule trahvi tuua.
Artikli autor tutvustab lugejale valitsuse juulis jõustunud määruse nõuet, mille kohaselt peavad eesti keelt oskama ka korteriühistu juhatuse liikmed. Ühistutel tuleb määrata vähemalt üks juhatuse liige, kes valdab eesti keelt ühistuliikmetega suhtlemiseks vajalikul tasemel. Kui selline isik on määratud ja sellest on ühistu liikmeid ka teavitatud, siis sellisel juhul Keeleinspektsioon teistelt juhatuse liikmetelt järelevalve käigus keeleoskust ei nõua.

31.10.2008 Den za Dnjom avaldas Mihhail Kolosoki artikli Kas Keeleinspektsioon hakkab nüüd kontrollima ka eestlasi? Kõne all on haridusministri otsus välja töötada keeleseaduse uus redaktsioon, sest praegune seadus reguleerib riigikeele kasutamist muulaste ja eestlaste hulgas ebaproportsinaalselt. Kontrollitakse põhiliselt vene keelt kõnelevaid töötajad, samal ajal kui eestlaste keelekasutus käib allamäge. Oma arvamust asja kohta avaldavad Aire Koik, Martin Ehala ja Ilmar Tomusk, kelle foto all on allkiri : Keeleinspektsioon võib panna oigama keda iganes.